![](/globalassets/media/images/slide-images/panorama-size/147396-santa-maria-ab-panorama-1140x350.jpg?width=796&mode=crop&heightratio=0.75&quality=90)
Kõne tekitamine ja mõistmine
Kõne tekib siis, kui õhk paisatakse mööda meie häälepaeltest, mis hakkavad seepeale võnkuma. Neist võngetest saab põhitoon, mida suu- ja ninaõõs võimendavad. Mida rohkem õhku häälepaeltest ajaühiku jooksul möödub, seda tugevam on heli – just see määrab meie kõne valjuse. Viies keele ja huuled eri asendisse, moodustame me helisid, mida nimetatakse häälikuteks: täishäälikuteks ning helilisteks ja helituteks kaashäälikuteks. Täishäälikud (a, e, o jne) on põhitooni otsene pikendus ning need on suhteliselt tugevad võrreldes heliliste kaashäälikutega (j, l, m jt).
Samuti on täishäälikud madalama sagedusega ja kaashäälikud kõrgema sagedusega. Kui täishäälikud loovad kõne helitugevuse, siis kaashäälikud on infokandjad. Seda on võimalik väga lihtsalt tõestada: jätke sosistades täishäälikud oma jutust välja ning infot on ikkagi võimalik kuulda kogu selle terviklikkuses.
Proovige seda ka visuaalsemal viisil: kirjutage üles üks lause, jättes esmalt välja kõik kaashäälikud ning seejärel nende asemel kõik täishäälikud. Kumba lauset on lihtsam lugeda?
![Normal hearing](/Global/fodoc/7a8bdd87-4dce-4e7b-894e-d8dc849f2d0a.jpg)
Normaalne kuulmine
Täishäälikute energia on peamiselt vahemikus 250–2000 Hz ning helilistel kaashäälikutel (j, l , m jt) vahemikus 250–4000 Hz. Helitud kaashäälikud (f, s, t jt) on oma tugevuselt märkimisväärselt erinevad ning langevad sagedusvahemikku 2000–8000 Hz. Selleks et olla suuteline kõnet selgesti mõisma, on tähtis hästi kuulda kogu sagedusvahemikku (125–8000 Hz), eriti helitute kaashäälikute vahemikku.
![Deformed hearing](/Global/fodoc/c5ab9715-eccf-499c-9936-e324cd3ad063.jpg)
Vaegkuulmine
Kui kuulmine on kahjustatud, kaotatakse tavaliselt võime kuulda kaashäälikuid, mis sageli kätkevad vähest helienergiat ning paiknevad sagedusvahemikus 2000–8000 Hz.
Pidage meeles järgmist:
-
Kõne tekib siis, kui õhk paisatakse mööda meie häälepaeltest, mis hakkavad seepeale võnkuma.
-
Mida rohkem õhku häälepaeltest ajaühiku jooksul möödub, seda tugevam on heli.
-
Täishäälikud loovad kõne helitugevuse, samal ajal kui kaashäälikud on infokandjad.