Järelkõla kestust mõõdetakse ajas, mis kulub heli taseme vähenemiseks 60 dB võrra. Aja kindlaks tegemiseks kasutatakse järelkõla kestuse kõvera erinevaid osi.
Näitajaid T20 ja T30 nimetatakse tavaliselt “hiliseks järelkõla kestuseks”, sest mõõtmine toimub kõvera hilisemas osas. EDT nimetakase “varaseks järelkõlaks” ning loetakse paremini kajastama seda, kuidas me järelkõla ruumis tajume.
EDT (Early Decay Time) mõõtmisel kasutatakse 10 dB intervalli. T20 puhul kasutatakse 20 dB intervalli. T20 määramisel algab hindamine peale seda, kui heli tase on langenud 5 dB võrra. T30 puhul kasutatakse 30 dB intervalli ja hindamine algab peale seda, kui heli tase on langenud 5 dB võrra. Kui järelkõla kestuse kõver on sirge, on EDT, T20, ja T30 väärtused samad. Praktikas on kõver harva sirge (punktiirjoon), mis tähendab et näitajad on erinevad.
| Tajutav omadus | Objektiivne kirjeldaja | Tähis | Ühik | Selgitus | Standard |
| Järelkõla (kaja) | Järelkõla kestus | EDT, T20, T30 | Sekund (s) | Mõõdab kiirust, mis kulub heli sumbumiseks ruumis. | ISO 3382-1 / 2 |