Tihedus ja sektsioonid: hea avatud kontori eeldused

Ühe hiljutise uuringu andmetel saavad tööpaigana kõige madalama hinde privaatsed kabinetid. Eelistatuimaks osutus läbimõeldult kujundatud avatud kontor. Niisugune tulemus üllatas Nigel Oselandi, uuringu korraldanud Suurbritannia psühholoogi ja töökeskkonnanõustajat. „See näitab, et avatud kontorid pole iseenesest halvad. Küll võib olla avatud kontori kujunduslahendus hea või halb.“

Ekspertintervjuud Kontor

Nigel Oseland on nn. Bürolandschafti ehk läbimõeldult kujundatud kontori veendunud eestkõneleja. Tegu on töökeskkonnaga, mis põhineb avatud planeeringul, kuid on kujundatud maastikuna, kus leidub väiksemaid poolprivaatseid alasid, sektsioone, sealhulgas toataimede abil moodustatuid, vaikseid kookoneid, puhkealasid jms. Uuring kinnitas tema usku läbimõeldult kujundatud kontorisse.

Nigel_250px.jpg“Seda saab võrrelda energiatõhususega. Kulusid ei saa säästa kütet, ventilatsiooni ja valgustust lihtsalt välja lülitades. Mõistagi tähendaks see minimaalseid energiakulusid, kuid samas ei saaks inimesed tõhusalt töötada, mis pole mõistlik. Asutuse juhi eesmärgiks on püüdlemine optimaalse tasakaalu poole, kus töökeskkond on piisavalt mugav inimeste tootlikkuse toetamiseks võimalikult väikeste kulude juures. Ruumiga on täpselt samuti. Ei saa pressida sisse rohkem inimesi üksnes põhjusel, et mõni ruutmeeter on vabaks jäänud. Tuleb leida kuldne kesktee. Ja ma olen veendunud, et läbimõeldult kujundatud kontor on kuldsele keskteele nii lähedal kui võimalik.“

Tajutava kvaliteedi kaks põhimuutujat

Töökeskkonna kujundusvõimaluste spektri ühes otsas on avatud kontor ja teises privaatsed kabinetid. Nigel Oseland juhib tähelepanu kahele põhimuutujale, mis määratlevad töökeskkonna tajutava kvaliteedi: tihedus ja sektsioonid.

„Aastate vältel on meedias ilmunud palju artikleid, milles räägitakse, kui jubedad on avatud kontorid. Need ei kõlbavat millekski, olles lausa mürgised ja tehes meid haigeks. Minu arvates viitab meedia halvasti läbimõeldud avatud planeeringuga ruumidele, kus tihedus on kõrge ning sektsioneerimine vilets. Samas ei näita uuringud, et avatud kontor oleks halvem kui mis tahes muu keskkond. Kõik oleneb ruumilahendusest tiheduse ja sektsioonide osas. Ning see on omakorda seotud kuludega.“

Oselandi hinnangul on probleemiks asjaolu, et mõiste „avatud kontor“ on kaaperdatud suurte, tungil täis saalide poolt, mille lauaridade taha üritab juhtkond kulude kokkuhoidmiseks võimalikult palju inimesi pressida.

format_quote

But surveys don’t show that open plan is worse than any other environment. It is all down to how it is designed regarding density and partitions.

Vajadus ruumi järele

„Nad unustavad ära, et ruum on meie parim sõber. Nüüdsel pandeemia ajajärgul on ilmne, et vajame ruumi nakkuste ärahoidmiseks. Sama kehtib heli, õhu kvaliteedi ja keskendumisvõime korral: me vajame ruumi. Lõppkokkuvõttes sõltub kõik tihedusest ja sektsioonidest.”

Samas pole maksumus üksi ratsionaalseks argumendiks investeerimise vastu töökeskkonna diferentseeritud kujundusse, mis on kohandatud nii ekstravertsete kui ka introvertsete isiksuste jaoks.

„Piisab töötajate jõudluse tõstmisest viie protsendi võrra, et hoonete ülalpidamine end ära tasuks,“ kinnitab Nigel Oseland.

Juhid eelistavad laudade jagamist

Pooled uuringus osalenutest olid juhtivtöötajad, mistõttu privaatsete kabinettide ebapopulaarsus oli Nigel Oselandi jaoks veelgi üllatavam.

„Tegelikult hindavad juhid kabinette kõige madalamalt. Nende eelistuseks on paindlik töökorraldus ja laudade jagamine, samas kui haldus- ja tugipersonalile pole laudade jagamine sugugi meeltmööda. Nemad ihkavad oma lauda. Samas meeldib neile läbimõeldult kujundatud kontor, teatud määral ka privaatsed kabinetid.“

Seevastu teaduspersonal kaldub eelistama privaatseid kabinette.

„Nad ei soovi avatud planeeringuid, kuid on valmis teatud piirini leppima läbimõeldult kujundatud kontorite ja paindliku töökorraldusega.“

Taaskord eelistab enamus läbimõeldult kujundatud kontorit, olenemata positsioonist, vanusest või isikuomadustest. Erinevate töökeskkondade pingerida uuringu tulemuste põhjal:

  1. Läbimõeldult kujundatud kontor.
  2. Paindlik töökorraldus/tegevuspõhine kujundus.
  3. Kodukontor.
  4. Avatud kontor.
  5. Laudade jagamine.
  6. Privaatsed kabinetid.

Avatud kontori kujunduslahenduste lai valik

Uuring osutab, et „avatud kontori“ käsitlemine universaalse lahendusena pole õigustatud. Avatud kontori mõiste alla kuulub lai valik erinevaid kujundusi ja lahendusi. Samas ei pruugi erinevate nimetuste andmine kontorite kujundustele ja kontseptsioonidele tähendada nende täielikku erinevust üksteisest. Suurem osa lahendustest, privaatsed kabinetid välja arvatud, hõlmavad mingil määral avatud planeeringuga ruume.

„Kui aga küsida inimestelt avatud planeeringu kohta, mõtlevad nad kohe selle varjuküljele – töölaudade merele, kus puuduvad igasugused mugavused ja sektsioonid. Üritan kasutada mõistet Bürolandschaft ehk „läbimõeldult kujundatud kontor“ viitamaks orgaanilisemale ja mitmekülgsemale ruumile pelgalt avatud või suletud ruumi asemel.”

Mäng erinevate sõnadega

Nigel Oselandi sõnul leidub teatud kattuvusi uuringus kirjeldatud erisuguste töökeskkondade vahel. Mõnes mõttes kirjeldavad need pigem erinevaid funktsioone ja iseärasusi kui erinevaid kujundusi.

„Läbimõeldult kujundatud kontor kirjeldab kujunduse füüsilisi aspekte, samas kui paindlik töökorraldus või tegevuspõhine kujundus seondub käitumise ning sellega, kuidas ja kus te töötate. Osaliselt on tegu erinevate sõnadega mängimisega. Tegevuspõhine töökeskkond ja läbimõeldud kujundusega kontor on samas ka avatud kontorid. Ent kui kasutame mõistet „avatud planeering“, kipub see inimesi heidutama. Minu jaoks on kõige tähtsam pakkuda inimestele valikuvõimalust ja anda neile võimalus töötada kohas, kus nad parimaid tulemusi saavutavad.“

Asjakohasem kui eales varem

Teadlasena pelgas Nigel Oseland, et uuringu tulemused aeguvad koroonaviiruse mõjul muutunud tingimuste tõttu. Kuid ta on jõudnud järeldusele, et need on asjakohasemad kui eales varem.

„Valikute, paindlikkuse, kodust töötamise ja hõredama, läbimõeldult kujundatud kontori võimaldamine on tänapäeval veelgi tähtsam kui uuringu läbiviimise ajal. Loodetavasti teevad kontorijuhid õigeid järeldusi asjaolust, et pandeemia vältel töötab kodust tubli 40 protsenti personalist: see on võimalus tiheduse vähendamiseks. Oleme aastaid näinud paindliku töökeskkonna ja läbimõeldult kujundatud kontori eeliseid. Nüüd on viimane aeg vastavad teadmised praktikas kasutusele võtta.“

 

Tekst: Lars Wirtén

 


Uuring „Isiklikud kontorieelistused“ viidi Nigel Oselandi (Workplace Unlimited) poolt Herman Milleri ja Workplace Trendsi nimel läbi 2019. aasta esimesel poolel. Välja saadeti 4900 ankeeti, vastuseid laekus 700 ringis.