Sundbybergi uurimus

Eesmärk oli välja selgitada, kuidas lae omadused mõjutavad töötajate tervist, tööviljakust ja tajutud häirimist.

Tulemus oli selge - parem helikeskkond parandab märgatavalt tööviljakust:

• Üldine häirimine vähenes kuni 16%
• Lähedal olev häirimine vähenes kuni 25%
• Kaugemal olev häirimine vähenes kuni 21%
• Kognitiivne stress vähenes kuni 11 %

Kognitiivse stressi vähendamine viitab paranenud keskendumisvõimele, paraneb mälu ja otsuste tegemise võime ning on lihtsam mõleda selgelt. Ülal toodud numbrid põhinevad keskmiste tulemuste võrdlemisel.

Ainulaadne ülesehitus

Uurimise ülesehitus on ainulaadne, sest:

• Tegemist on väliuurimusega, mis viiakse läbi elulises keskkonnas (enamus helikeskkonna uurimusi viiakse läbi kontrollitud tingimustes). Väliuurimus annab usutavamaid tulemusi, sest arvesatud on ka psüholoogiliste teguritega.*
• Uurimuses kasutati samat kujundust ja hõlmas kahte erinevat kontrollrühma. Samu tulemusi tähendati mõlemas kontrollrühmas.

Uurimus koosnes kolmest etapist:

1. Helikeskkonna ettevalmistus

Nädalavahetusel enne uurimuse algust muudeti tööliste teadmata kahe korruse helikeskkonda:

• 4. korrusel parandati olemasolevat head helikeskkonda, lisades helineeldureid seintele.
• 5. korrusel vahetati pooled helineelduritest kõvapinnaliste helipeegeldavate paneelide vastu, millel oli madalam helineelamisvõime.

2. Vahetus hea ja kehva helikeskkonna vahel

Kolme nädala pärast vahetati korruste helikeskkonna tingimused omavahel. Töö tehti nädalavahetusel, kui töötajaid ei olnud kontoris.

• 4. korrus, kus uuringu alguses oli juba hea helikeskkond, muudeti akustiliselt halvemaks - eemaldati seinaneeldurid ja lakke paigaldati kõvapinnalised helipeegeldavad paneelid.
• 5. korrusel parandati helikeskkonda: paigaldati uuesti kvaliteetsed lae- ja seinaneeldurid.

3. Akustilise keskkonna taastamine

Kolme nädala järel muutsime akustilise keskkona tagasi järgnevalt:

• 4. korrusel taastati hea helikeskkond.
• 5. korrus muudeti tagasi halva helikeskkonnaga korruseks.

Mugavuskaugus

Töökeskkonna akustikat mõõdeti uurimise käigus mitu korda, mille läbiviimisel järgiti sertifikaadis ISO 3382-3 ettenähtud juhiseid. Nii saadi mõõtmistulemused töötajate mugavuskaugusest.

Uuring näitas, et avatud planeeringuga kontoris avaldab helikeskkond inimestele suurt mõju. Mugavuskaugust arvestades oli kõne levimise seisukohalt selgeid erinevusi:

Mugavuskaugus paranes 35% võrra korrusel, kus oli parem akustika.

Häirimise tajumine üldiselt

Paranenud helikeskkond näitas märgatavat vähenemist üldise häirimise tajumises. Mõlemal korrusel täheldati sama tulemust.

Keskmine sammas (T2) näitab paranenud ja halvemaks muutunud helikeskkonda.

= 4 korrus  = 5 korrus

Häirimise tase
Testi perioodid

Häirimise tajumine (lähedal)

Uurimus näitas paranenud helikeskkonnas märgatavat vähenemist lähedal oleva häirimise tajumises. Mõlemal korrusel täheldati sama tulemust, kuigi tase erines.

Keskmine sammas (T2) näitab paranenud ja halvemaks muutunud helikeskkonda.

= 4 korrus  = 5 korrus  

Häirimise tase

Testi perioodid

Häirimise tajumine (kaugel)

Parananud helikeskkond vähendas märkimisväärselt kaugel oleva häirimise tajumist.

Keskmine sammas (T2) näitab paranenud ja halvemaks muutunud helikeskkonda.

= 4 korrus  = 5 korrus 

Häirimise tase
Testi perioodid

Tajutud kognitiivne stress

Uurimusest selgus ka, et paranenud helikeskkond vähendas märkimisväärselt kognitiivset stressi.

Keskmine sammas (T2) näitab paranenud ja halvemaks muutunud helikeskkonda.

= 4 korrus  = 5 korrus 

Häirimise tase
Testi perioodid

Loe raportit siit

Uurimus viidi läbi Sundbybergi Linnavalitsuses 2014a. kevadel koostöös Stressi Uuringu Instituudiga Stockholmis, Aram Seddigh (PhD) juhtimisel. Uuringu tulemused on avalikustatud 2015a. septembris, väljaandes: Journal of Environmental Psychology.

Loe ja lae alla kogu raport aadressilt: www.sciencedirect.com