Ecophon akustika kalkulaatori taustteave ja eeldused
Parameetrid on määratletud standardites ISO 3382 osa 1 ja 2. Reverbatsiooni aja arvutamiseks kasutatakse Sabine’i valemit, eeldades hajusheli välja olemasolu. Sabine’i valemi abil saadud reverbatsiooniaegu kasutatakse kõne selguse ja helitugevuse hindamiseks hajusates tingimustes.
Ruumides, kus peamine neelav pind asub laes, näiteks ripplaena, ei kehti hajusheli välja eeldus ning Sabine’i valemi eeldused ei ole täidetud. Selliste ruumide puhul kasutatakse selles kalkulaatoris spetsiaalselt kohandatud mudelit helisummutavate lagede jaoks.
Selle mudeli põhialused on esitatud viites [1]. Ruumides, kus helisummutav lagi on peamine heli neelaja, annab mittehajus mudel hinnanguid T20, C50 ja G kohta, mis vastavad paremini tegelikele mõõdetud väärtustele kui Sabine’i valemil põhinevad hinnangud.
Üldiselt, akustilise laetöötlusega ruumides, annab Sabine’i arvutus lühemaid reverbatsiooniaegu võrreldes tegelike mõõtmistulemustega.
Arvutuste eeldused
Millal kasutatakse mittehajusat ja millal Sabine’i arvutust?
Sabine’i ja mittehajusat arvutust tehakse kõigil juhtudel, kui kasutatakse täispinda katvat helisummutavat lage. Täispinna all mõeldakse vähemalt 85% ulatust kogu laepinnast (soffit). Soffit viitab pinnale ripplae kohal.
Kui laekate on väiksem kui 85%, tehakse ainult Sabine’i arvutus.
Riputatavate üksuste või helisummutavate paneelidega tehtavad arvutused tehakse ainult Sabine’i valemiga, kuna mittehajus mudel ei sobi nende juhtumite jaoks.
Arvutustes võetakse arvesse ainult ruumi lisatud seinahelisummutite kogupindala. Mööbli akustiline mõju väljendatakse ekvivalentse hajuvsummutuse pindalana (Asc).
Mida arvutatakse?
Järelkõla kestus T20 (s), kõne selgus C50 (dB) ja helitugevus G (dB) arvutatakse nii hajutatud kui ka mittehajutatud tingimustes. Parameetrid on määratletud standardi ISO 3382 1. ja 2. osas. Arvutatud väärtused on hinnangud selle kohta, mida võib mõõtmistelt oodata, kui mõõdetud parameetrid on põrandapinna kohta keskmistatud.
Kuidas on lood seinahelineelduritega?
Seinahelineeldurite puhul arvestatakse arvutustes ainult ruumi lisatud seinahelineeldurite kogupindalaga. Nende jaotust eri seinte vahel ei võeta arvesse.
Kuidas on lood ripplagede puhul?
Eeldatakse, et ripplagi on alati paralleelne põrandaga. Kallakuga lae puhul arvutatakse keskmine paigalduskõrgus.
Kuidas on lood mööbli ja sisustuselementidega?
Mööbli akustiline mõju kvantifitseeritakse vastava hajuvsummutuse pindalaga (Asc). Väärtused on antud mööbli paigutuste kohta, mis vastavad hõredale, tavapärasele ja tihedale sisustusele.
Kuidas on taustsummutusega?
Piiratud valik taustsummutust (seinad, lagi, põrand, aknad ja uksed) puudutavaid valikuid on põhjendatud asjaoluga, et nende mõju on suhteliselt väike võrreldes helisummutava lae, seinahelisummutite ja mööbli mõjuga. Valitud materjalid katavad tüüpilised olukorrad praktikas.
Kuidas lahendada eriti madalate sageduste summutust?
Ecophon Extra Bass on kapseldatud kerge klaasvillatoode, mis asetatakse ripplae kohale, et parandada madalsageduslikku helisummutust. Meie soovitus on katta 50% pinnast, et saavutada rahuldav tulemus. Siiski eeldatakse arvutustes 100% katvust.
Kuidas on lood õhus neelduvusega?
Õhus toimuva võimsuse sumbumisteguri väärtus (m) pärineb standardist EN 12354-6:2003 ja kehtib tingimustes 20 °C ning 50–70% õhuniiskust.
|
Sagedus (Hz) |
125 |
250 |
500 |
1000 |
2000 |
4000 |
|
m (1/m) |
0.0001 |
0.0003 |
0.0006 |
0.001 |
0.0017 |
0.0041 |
Kuidas on lood mudeliga?
Mudeli on välja töötanud Erling Nilsson, PhD, akustikaekspert ettevõttes Ecophon ja dotsent Lundi Ülikooli inseneriakustika osakonnas.
Üksikasjalikumat teavet mudeli kohta leiab allpool viites [1].
Arendusprotsess toimus tihedas koostöös Taani Tehnikaülikooliga (DTU) [2], [3].
1) Nilsson E. Input data for acoustical design calculations for ordinary public rooms, ICSV24, July 2017, London
2) G. Marbjerg, J. Brunskog, C.-H. Jeong, and E. Nilsson, Development and validation of a combined phased acoustical radiosity and image source model for predicting sound fields in rooms, J. Acoust. Soc. Am. 138, 1457–1468 (2015).
3) Bakoulas Konstantinos, Optimization of an energy-based room acoustics model that considers scattering and non-uniform absorption, Master thesis, Department of Electrical Engineering, Technical University of Denmark, July, 2017