Biofiilne disain – kuidas loodus aitab inimestel ja äridel õitseda

Tegevuspõhine kujundus, inimkeskne kujundus, biofiilne disain. Meeldivate ja tootlike tööpaikade loomiseks on kasutusel mitu omavahel põimunud mõistet ning lähenemist. „Mina näen biofiilset disaini üldraamistikuna, millegi märksa tähtsamana ühest inimkeskse või tegevuspõhise kujunduse alamliikidest,“ märgib arhitektuuri ja biofiilse disaini asjatundja Oliver Heath.

Inimesed & disain Ekspertintervjuud Kontor Haridus Tervishoid

Biofiilia tähendab armastust looduse vastu. See selgitab inimese kiindumust loodusesse ja soovi olla looduses ning loodusega seotud. Mõiste pakkus välja saksa-ameerika sotsiaalpsühholoog Eric Fromm, selle tuntust laiendas ameerika bioloog Edward O. Wilson 1980. aastatel. Biofiilia kui teooria eeldab, et meil on geneetiline side loodusmaailmaga, mis on tekkinud tuhandeid aastaid looduses ja looduse osana elamise järel.

Fromm ja Wilson pöörasid tähelepanu tugevale reaktsioonile, mida loodus inimestes esile kutsub, nagu ka linnaelu äraspidisele mõjule.

Oliver_Heath_250px.jpg„Linnad on kohad, kus leidub palju pinget ja tehnoloogiat, kuid loodusest jääb puudu. Side loodusega aitab leevendada stressi ja tugevdada taastumisvõimet. Sisuliselt on biofiilia seotud sellega, kuidas ja miks me armastame looduses viibida,“ ütleb Oliver Heath.

Biofiilia ideid arendas edasi ameerika sotsiaalökoloog Stephen Kellert. Ta koostas elementide raamistiku, mida võib kasutada hoonetes sideme tugevdamiseks loodusega ja millel on kolm peamist valdkonda:


1) Otsene side loodusega
Otsene side loodusega selle käegakatsutavas kehastuses – taimed, puud, vesi, värske õhk, loomad ja isegi ilmaolud.

2) Kaudne side loodusega
See, kuidas me jäljendame loodusetunnet ja kutsume seda esile, kasutades looduslikke materjale, värve, tekstuure, mustreid ning erinevaid tehnoloogiaid.

3) Inimese ruumiline vastus (ruumi ja koha kogemine)
See, kuidas me loome huviäratavaid, ergutavaid ja innustavaid ruume, nagu ka rahustavaid ning lõõgastavaid ruume. Seotud aspektideks on osade lõimimine tervikuteks, üleminekuruumid, mobiilsus ja orienteerumine.

„Me vajame kõiki neid omadusi edukate hoonete loomiseks. Biofiilse disaini sisuks on erinevate lähenemiste leidmine nendes kolmes valdkonnas selleks, et saavutada töökeskkonna soovitud funktsioonid,“ selgitab Oliver Heath.

format_quote

Sisuliselt on biofiilia seotud sellega, mis viisil ja miks me naudime looduses ning selle läheduses viibimist.

Tõestatud paljude uuringutega

Olles elanud suurema osa inimkonna ajaloost savannis, metsas või mererannal, leiame end nüüd linnalikest, mürarikastest ja ebatervislikest ruumidest. Biofiilia pakutavaks pääseteeks on looduse kaasamine stressi leevendamiseks, taastumisele kaasaaitamiseks ja üldise vaimse ning füüsilise heaolu tõstmiseks. Nende positiivsete inimseisundite loomine erinevates ehitistes, mis meie elus tähtsat rolli mängivad, pakub arvukaid eeliseid. Oliver Heathi sõnul on vastavad eelised tõestatud arvukate uuringutega, mida on viimase 30 aasta jooksul läbi viidud igat liiki ehitistes.

„Loomulikus valguses õpivad õpilased paremini; kui palati aknast avaneb vaade loodusele, taastuvad patsiendid kiiremini ja vähemate ravimite toel, ning olemasolev tõendusmaterjal näitab, et vastav vaade tõstab tootlikust, loovust ning pühendumust kontorites. Biofiilne disain on tõenduspõhine lähenemine, millest kahjuks teavad või mida õpivad liiga vähesed arhitektid ja disainerid.“

Ta mainib lihtsa näitena hotelle.

„Kui lähete puhkusele ja reserveerite hotelli ning teile pakutakse kaht tuba, üks vaatega linnale ja teine rannale – kumb maksab rohkem? On üpris selge, et suurem osa inimestest eelistab vaadet rannale ja on valmis selle eest rohkem maksma.“

Tähelepanu väärtusele pikas perspektiivis

Mõistagi ei pälvi Oliveri lähenemine biofiilsele disainile alati kõigi tähelepanu, vähemasti mitte alguses. Tema põhjendab seda võimetusega head disaini kohaselt hinnata, liigse keskendumisega lühiajalistele kuludele ja ehituse edukuse hindamisega üksnes ajakavast ning eelarvest kinnipidamisest lähtudes.

„Kui me ei vii läbi sissekolimiseelseid ja -järgseid hindamisi, rakendades nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid uuringuid, kuidas saaksimegi eales tõeliselt mõista väärtust, mida meie hooned ning hea disain võivad pakkuda meie ning ettevõtete suurima kuluartikli – personali jaoks?“

Oliver rõhutab tervikliku lähenemise tähtsust kontorihoonete renoveerimisel või rajamisel.

„Esiplaanil peaks olema väärtus pikas perspektiivis. Tähtis on inimesi ligi meelitada, hoida neid tootlike, õnnelike ja tervetena ning kanda hoolt selle eest, et nad lahkuda ei sooviks. Tegelikkuses seondub 90 protsenti ettevõtte tegevuskuludest personaliga. Uuringutulemused näitavad, et iga lahkunud töötaja asendamine läheb maksma tema 2,5-kordse palga.“

„Oleme liiga kaua lähtunud sellest, et disain peab väljendama ettevõtte identiteeti, olgu selleks võim, rikkus, staatus või mastaap. Biofiilse disaini lähenemine on loomulikum. See aitab inimestel olla oma kohustuste sooritamiseks parimas võimalikus seisundis – õnnelik, rahulik, lõõgastunud, loov, suhtlusaldis või tootlik – ja keskenduda ülesannete täitmisele.

Nii füüsilised kui ka psühholoogilised mõjud

Töökeskkondade ümber parvleb arvukalt kontseptsioone ja mõisteid: tegevuspõhine kujundus, biofiilne disain ja inimkeskne kujundus on mõningad näidetest. Tavainimesele tundub, et kõik need lähenemised on omavahel põimunud ja keskenduvad põhimõtteliselt samadele asjadele.

„Võiks väita, et biofiilne disain on inimkeskse kujunduse üks alamliik. Mina näen biofiilset disaini pigem üldraamistikuna, mis on märksa tähtsam pelgalt alamliigist. Biofiilne disain pakub mitte üksnes füüsilisi, vaid ka psühholoogilisi eeliseid. Kui sisenete hoonesse ja näete taimede ning roheluse üleküllust, tekib vahetu visuaalne äratundmine: kui taimed siin ellu jäävad, jään ehk mina ka! Ja kasvan ning õitsen sarnaselt taimedele.“

Müraga pommitamine

Oliver räägib pikalt evolutsioonist ja sellest, kuidas kõik meie meeled on loodusega seotud, kuulmine nende seas. Tuhandeid aastaid oleme kasutanud oma kõrvu, et saada märku nii ohtudest kui võimalustest. Oksa prõksatus metsas tähendab ohtu. Vee vulin tähendab, et eluliselt tähtis joogipoolis on lähedal.

„Tänapäeval pommitatakse meid töö juures müraga: liiklus, telefonihelinad, sõnumisignaalid, inimesed klõbistavad klaviatuuridel või peavad läheduses vestlust. Ei saa oodata, et suures, avatud kontoris igaüks sellega toime tuleb.“

Seetõttu on akustika paikasaamine eluliselt tähtis, rõhutab Oliver.

„Halb akustika tekitab kohutavat kahju igat liiki ehitises. Kuid just sellele ei vaevu paljud kujundajad mõtlema enne, kui projekt on valmis.“

Lisage veel üks helikiht

Oliveri ja tema töörühma huvitab lisaks õige akustika saavutamisele ning järelkõla kestuse lühendamisele ka see, kuidas lisada veel üks helikiht, mis meil hea enesetunde tekitaks.

„Positiivne pealmine helikiht võib olla väga kasulik, iseäranis värske, voolava vee tekitatud helid. Need varjavad kõnemüra, aidates vältida tähelepanu hajumist ja tõstes sedakaudu tööviljakust ning leevendades füüsilist ja vaimset stressi. Kuid meeltele avaldatav mõju vajab dubleerimist – inimesed peavad vett mitte üksnes kuulma, vaid ka nägema. Kui vee vulinat on ainult kuulda, viib see mõtted toru lõhkemisele või vajadusele külastada tualetti. Ja see pole hea,” märgib Oliver Heath ning puhkeb naerma.

Olgu tualetiga kuidas tahes, kui biofiilse disaini viljaks on õnnelikumad, tervemad ja tootlikumad inimesed, kas poleks aeg uksed avada ning loodus sisse lasta?

Lisateabe saamiseks biofiilse disaini kohta lugege oliverheath.com
Või kuulake biofiilset akustikat puudutavat taskuhäälingut The Quiet Mark Podcast.

 

Tekst: Lars Wirtén
Fotod: Oliver Heath Design