Töökeskkonna kujundamise ja heaolu peamised mõjurid

Kui investeerite heaolusse töökohal, kuidas aru saada, kas see end ära tasub? Julia Ayuso Sanchez, People Lab’i direktor kinnisvarateenuste pakkuja CBRE juures, teab seda. Ta on välja töötanud vahendi karakteristikute mõõtmiseks, mis võivad tõsta tootlikkust ja heaolu töökohal. Edu pandiks on biofiilia.

Ekspertintervjuud Kontor

Julia Ayuso Sanchez, arhitektuuridoktor, juhib CBRE laborit, inimesekeskset innovatsiooniasutust, mis ühildab uurimisprotsessid kasutusjuhtumitega päriselus. Tema teadustöö Madridi Polütehnilises Ülikoolis ja Tokyo Keio Ülikoolis keskendus roheluse, päevavalguse ning puidu kasutamisele töökeskkonna potentsiaali parandamiseks.

format_quote

Arvukad uuringud kinnitavad, et töökeskkonna kujundus tõstab nii tootlikkust kui ka kasutaja heaolu. Kuidas aga saavutatud edu mõõta?

 

Julia_200px.jpg„Arvukad uuringud kinnitavad, et töökeskkonna kujundus tõstab nii tootlikkust kui ka kasutaja heaolu. Kuidas aga saavutatud edu mõõta?”

See väljakutse innustas Juliat oma doktoritööga tegelemisel, ja tal õnnestus vastus leida. Oma doktoritöös pakkus ta välja vahendi, mis mõõdab arhitektuurilahendustest tingitud tootlikkuse ja heaolu tõusu.

„See põhineb teaduslikul meetodil ja holistlikul lähenemisel, mis võtab arvesse tootlikkust ning heaolu mõjutavaid füsioloogilisi, emotsionaalseid ja kultuurilisi tegureid,“ selgitab Julia.

Tulemused näitavad et biofiilsed jooned töökeskkonna kujunduses tõstavad tootlikkust ja loovust ning tugevdavad heaolu ja tervist.

„Vahend, mida arendati ja katsetati pilooteksperimentide käigus, avab tee tootlikkuse tõstmisele töökeskkonnas, vastandudes senistele tavadele,“ ütleb Julia.

Ta selgitab, et ideaalse töökeskkonna saavutamiseks või heaolu määratlemiseks pole ühtki maagilist retsepti, küll aga korduvad suurepärastes töökeskkondades kolm kindlat tegurit:

1. Personaliseerimine

"Kontoriruumid on üha vähem pühendatud puhtalt tööga seotud tegevustele; neist on saamas korporatiivsed vahendid ühtekuuluvustunde tugevdamiseks ja koostöö edendamiseks.“

2. Eeliste demonstreerimine töötajatele koos arusaadavate selgitustega

„Minu andmed on näidanud tootlikkuse tõusu 63,34 protsendi ja loovuse tõusu 137,50 protsendi võrra olukorras, kus kasutajatele pakuti lisaks suurepärasele kujundusele korralikku väljaõpet töökeskkonna õige kasutamise kohta.“

3. Taimedega akvaarium: biofiilse kujunduse must hobune

„Üheks terviklikuks biofiilse disaini lahenduseks on veealuse maastiku loomine. See ühendab erinevaid looduslikke elemente nagu taimestik, hapnikuga rikastamine, vee hääled ja liikumine ning ööpäevatsüklit järgiv valgustus. Paljud uuringud on näidanud, et taimedega akvaariumid mõjutavad sisekeskkonna tingimusi, reguleerides õhuniiskust ja tõstes soojusmugavust. See tingib omakorda isikliku heaolu tõusu, millega kaasnevad arvuliselt mõõdetavad eelised.“

Te ei mõõtnud oma uuringute raames heli. Miks?

„Teostatud on arvukalt uuringuid, mis hindavad elektriliste ja mehhaaniliste süsteemide, termiliste tegurite, müra ja vibratsiooni, ergonoomika ning kontorivarustusega seotud sisekeskkonna karakteristikute mõju. Minu doktoritöö on üks esimesi uuringuid, mis hindab ja mõõdab biofiilse disaini ettepanekuid puudutavate muutujate kombinatsiooni. Biofiilse disaini roll sisekeskkondades – mille määratluseks on looduslike elementidega ruumid ehitistes – oli senini pälvinud suhteliselt vähe tähelepanu.“

Kuidas lahendate akustikaküsimusi oma projektide raames CBRE-s?

„Ma ei usu, et tänapäeval tooks kellegi arvates kasu töötajate paigutamine isoleeritud boksiridadesse. Samuti pole tegu pelgalt vastandumisega privaatsete kabinettide ja avatud kontori vahel. On ebatõenäoline, et täielikult avatud planeeringuga keskkond, kus puuduvad erinevat tüüpi ruumid ja optimaalsed akustikalahendused, vastaks kaasaegse ning paindliku organisatsiooni vajadustele. Kõik saavad aru, et aeg on muutusteks küps, ehkki tegevjuhid ja finantsdirektorid küsivad, mida nad oma investeeringu eest vastu saavad, ning see on õigustatud küsimus. Just sellepärast vajame kindlal teaduslikul alusel ja arvuliselt väljendatavaid andmeid tootlikkuse tõusu kohta erinevates töökeskkondades.“

format_quote

Vahend avab tee tootlikkuse tõstmisele töökeskkonnas, vastandudes senistele tavadele.

Olete elanud ja töötanud Jaapanis ning tegelenud seal teadustööga. Kas suurepärase töökoha kujundamisel tuleks arvesse võtta kultuurilisi erinevusi?

„Oma meetodite näitlikustamiseks meeldib mulle tavaliselt tuua edukaid näiteid Jaapanist, Hispaaniast või Suurbritanniast, kuid räägin meeleldi ka ühest veast. Tegin kord uuringu Jaapani firma jaoks, mis tegeleb puidust sisekujundustoodete projekteerimise ja valmistamisega. Nad töötasid peamiselt kodudega, kuid soovisid laieneda kontoritesse. Sel eesmärgil viisime läbi eksperimendi, kus võrdlesime kaht ruumi: üks neist kujundatud plastist puiduimitatsiooni, teine imelise loodusliku puiduga.

Vähe sellest, et loodusliku puiduga vääristatud ruumis töötavate inimeste tootlikkus langes, neil tekkisid füüsilised ebamugavusnähud. Põhjus peitus kultuuris. Eksperimendis osalesid 18 aasta vanused jaapanlased, kes olid sündinud Jaapanis ja harjunud tehases toodetud plasttarinditega. Puidu lõhn häiris neid. Nad tunnevad end koduselt plastist ümbritsetuna. Sellest järeldub, et universaalset, kõigile sobivat lahendust pole olemas: vajame mõõtmismeetodit.”

 

Tekst: Lars Wirtén