Miks rakendada avatud kontorite akustika puhul uut ISO standardit?

2021. aasta mais avaldati avatud büroopindade akustilise kvaliteedi uus ISO standard. Jack Harvie-Clark, Briti konsultatsioonifirma Apex Acoustics asutaja, on selle välja töötanud komisjoni liige. Rääkisime temaga uuest rahvusvahelisest standardist.

Miks on vaja avatud ruumide akustika jaoks standardit?

“Väga raske on inimesi veenda, et akustika on oluline. Puudub ühine narratiiv selle kohta, milline on hea akustika. Standardi eesmärk on akustikaga seotud narratiiv sidusamaks muuta. See näitab, mis on hea akustika ja mida tuleb selle saavutamiseks teha. Pandeemia ajal on ilmnenud tõsiasi kontorite akustikaprobleemide osas. Enamik inimesi on leidnud, et nad on kodus töötades produktiivsemad. Kui soovite, et inimesed kontorisse tagasi tuleksid, peate muutma selle kohaks, kuhu nad tahavad tulla ja kus nad saavad töötada.”

Kellele on see standard mõeldud ja kes peaks seda kasutama?

“ISO standard kasvas välja juba olemasolevast Prantsuse standardist, mis on Prantsusmaal väga edukas olnud. Seda on kasutanud mitte ainult akustikud, vaid ka teised valdkonnaga seotud inimesed. Standardi eesmärk on, et see meeldiks kõigile, kes vastutavad kontorite projekteerimise, tarnimise, hooldamise ja efektiivse toimimise eest. Standardis on näiteks küsimustik, mis aitab välja selgitada, millised akustilised probleemid kontoris on. Saate seda kasutada akustilist tingimuste parandamiseks ilma ruumi muutmata. See võib olla tingitud kontori paigutusest, selle kasutusviisist või inimeste käitumisreeglite kokkuleppimisest. Üks lisadest käsitleb avatud planeeringuga etiketi kujundamist. Reegleid ei ole sätestatud, vaid on lihtsalt soovitused käitumise kohta, mille inimesed võiksid omaks võtta.”

Et siis standard puudutab nii käitumist kui ka disaini ja tehnilisi aspekte?

“Need lisad on lihtsalt informatiivsed ja toetavad abivahendid, mille rakendamine ei ole standardi järgimiseks olulised. Standardi normatiivne osa ehk sammud, mida peate tegema, puudutab rangelt ruumi akustikat. Kuid antud toetavad lisad võivad aidata inimestele meelde tuletada, et ehk ei ole suurem osa avatud kontorite akustilisest rahulolust üldsegi seotud ruumiakustikaga.”

format_quote

Vajalikud akustilised tingimused sõltuvad ruumis toimuvast tegevusest

Jack Harvie-Clark

Standardis on klassifitseeritud erinevad avatud planeeringuga kontori ruumitüübid, vastavalt põhitegevustele. Millised on need tegevuste tüübid?

“See on standardi üks peamisi uusi ideid. Vajalikud akustilised tingimused sõltuvad toimuvast tegevusest. Standardis määratletud tegevusliigid on järgmised:

  1. Vaba korrus – tegevus veel määramata.
  2. Tele -ja videokommunikatsioon – fookuses peamiselt välissuhtlus.
  3. Koostöö – verbaalne suhtlus lähedal paiknevate kolleegidega.
  4. Individuaalne töö – vähe suhtlemist lähedal paiknevate kolleegidega.
  5. Vastuvõtualad – inimeste vastuvõtmine.
  6. Segaruumid – kaks või enam tegevust kombineeritud samas ruumis.

Tavapärases kontoris on inimestel erinevad tegevused, välja arvatud näiteks kõnekeskuses. Inimesed teevad individuaalset tööd, koostööd, peavad koosolekuid ja helistavad näiteks erinevas vahekorras erinevatel aegadel. Kuid traditsioonilises avatud kontoris toimuvad kõikvõimalikud tegevused samas ruumis ja kontekstis. Kui suudate need tegevused piisavalt tõhusalt eraldada, et inimesed üksteist ei segaks, saate kaitsta neid, kes vajavad individuaalsele tööle keskendumiseks rohkem vaikust. Iga erineva tegevusliigi jaoks on standardis nõuded jõudluse või väärtuste kohta kõne taseme osas 4 meetri ja kõne ruumilise sumbumise kohta. Sellel on ka sihtväärtused kasutatava ümbritseva mürataseme jaoks. Need numbrid määravad tõhusalt vaheseinade kõrguse ja vajaliku heli neeldumise.”

Kas standardit on võimalik rakendada, kui soovitakse teha akustilist renoveerimist või on see suunatud eelkõige uutele projektidele ja büroohoonetele? 

“Kindlasti saab standardit renoveerimisel kasutada ning seda mitmel viisil. Üks võimalus on ümbritsevate helide sihtväärtused. Saate mõõta kontori helitaset ja võrrelda sihtväärtusega, et näha, kas ruumides esineb müraprobleeme. Teine võimalus on kasutada küsimustikku, tuvastamaks, millised müraprobleemid kõige sagedamini esinevad, et saaksite oma kontorit ümber kujundada või tõhusamalt kasutada.”

Kas standardi mõistmiseks ja kasutamiseks peab olema akustik?

“Ilmselt küll. Või siis kaasata protsessi akustik. Standardi tuumaks on ruumiakustika erinevad väärtused. Ainult akustik suudab neid välja arvutada. Aga kindlasti ei pea sa näiteks küsimustiku kasutamiseks olema akustik.”

Kas standard on seotud sertifitseerimise ja lisakuludega?

“Ei, disainistandardina ei kaasne muid kulusid peale standardi enda ostmise. Ma pole veel näinud, et keegi selle standardi sertifikaati taotleks ja ma ei ootaks seda. See on tööriist ja juhend hea akustika loomiseks kontorites.”

Kui tutvustasite standardit tööstuse konverentsil, ütlesite, et heli summutamine on standardis kõige enam vaidlusi tekitanud küsimus. Miks ja mida standard ütleb?

“Heli summutamine on viis kõne arusaadavuse vähendamiseks ilma ruumiakustikale rõhku panemata. Inimestel on väga erinevad vaated selle kohta, kas need süsteemid on hädavajalikud või hoopis tüütud. Prantsusmaa esindajad on leidnud, et need ei tööta. Nende järeldusel tuleks need välja lülitada. Kuid näiteks Ameerika Ühendriikides kujundatakse harva kontorit ilma heli summutamiseta. Kõik standardis olevad arvud ja väärtused tulenevad aga eeldusest, et ruumis puudub heli summutamissüsteem. Lõpuks sai standard ka lisa, kus arutleti heli summutussüsteemide üle.”

Millele peaks mõtlema enne standardi rakendamist?

“Võtke seda tõsiselt. Standardit ei saa kasutada lihtsalt nii-öelda kattena – arvestama peab inimeste akustiliste vajadustega. Pelgalt standardi järgimine ei anna teile tingimata häid tulemusi. Peate läbima kogu protsessi, mõistmaks erinevaid kasutusviise ja seda, kuidas soovite, et vastav kontor töötaks. Selles osas võib standard pakkuda teile kasulikke abivahendeid.”

 

Learn more about the new ISO 22955 standard:

ISO veebileht
Acoustic Bulletin artikel
YouTube video: