Müra ja stressi mõju tervishoius

Pernilla Svensson on registreeritud meditsiiniõde, kes omab magistrikraadi kardiovaskulaarses hoolduses, Klippanis, Helsingborgi lähedal Lõuna-Rootsis. Viimase 20 aasta jooksul on ta töötanud erinevates haiglates.

ECO for Sustainable Design filmis, kuidas ta jagas oma kogemusi tervishoiusektori töökeskkonna kohta. Vastavaid tsitaate leiate allolevast ning ka lehe allservas olevast videost.

Müratasemest tervishoiusektoris:

“Kõik alates tehnikast kuni ümbritsevate töökaaslaste, patsientide, pereliikmete ja telefoni helisemiseni. Tervishoiusektoris on töökoha müra palju.”

Tehnilistest vahenditest:

"Tehnika on kaasaegse tervishoiusüsteemi oluline osa, hõlpsustades oluliselt patsientide hoolekannet. Hoolimata sellest, tekitab see palju helisid ja müra, näiteks kardiointensiivravi osakonnas, kus patsiendid on masina külge 24 tundi ööpäevas ühendatud. Seal on vererõhuaparaadid, termomeetrid ja muud masinad, mis pidevalt helisid tekitavad. Kõik seadmed, mida kasutame, tekitavad müra. Ometi on need hädavajalikud."

Müra mõjust personalile:

“Kindlasti on olemas oht vale otsuse langetamiseks. Retseptist arusaamine võib olla raskendatud, tekib stress ning esineda võivad ka teatud füüsilised sümptomid nagu näiteks südamepekslemine ja suukuivus.“

format_quote

Selle kõige keskel oodatakse teilt keskendumist, õigete otsuste tegemist, ettekirjutuste mõistmist jne. See mõjutab nii patsiente kui ka töötajaid.

“Müral on otsene mõju haiglaosakonna või erakorralise meditsiini osakonna töökeskkonnale. Ma kahtlen, kui tihti medõed mõtlevad sellele, kui tohutul määral igapäevane ümrbitsev müra meie töökeskkonda tegelikult mõjutab. Antud tõsiasja kaaludes, on justkui ilmselge, kui väga see meid mõjutab.” 

“Akustiline keskkond mõjutab suuresti nii patsiente kui ka personali. Eriti haiglates, kus enamik osakondi – näiteks erakorraline meditsiin – on avatud planeeringuga, kus kõik viibivad samas ruumis. Seal on arvutid, õed, arstid, patsiendid, pereliikmed, tehnika – kõik suures ühes suures hullumeelses segus. Selle kõige keskel oodatakse meilt ka keskendumist, õigete otsuste langetamist, retseptide mõistmist jne. See mõjutab nii patsiente kui ka töötajaid.”

Hääle kui kliinilise vahendi kasutamisest:

“Hääl võib patsiendile avaldada nii positiivset kui ka negatiivset mõju. Kui rääkida rahulikult ja vaikselt, vaigistades vajadusel oma häält, et mitte olla liiga vali ega kärarikas, võib see patsientidele rahustavalt ja toetavalt mõjuda.”

Heli teraapilisest kasutamisest:

“Tervishoius kasutame heli ka positiivsel viisil. Näiteks on ooteruumis võimalik lasta meeldivat taustamuusikat, et patsientide enesetunnet mugavamaks ja lõdvestunumaks muuta. Ja mõningate diagnostiliste pildistamisprotseduuride puhul, kus patsiendid peavad teatud aja paigal püsima, saab neile pakkuda ka kõrvaklappe muusikavaliku kuulamiseks.”

Töötajate kaasamisest ehitusprojekti:

“Igapäevaselt eri osakondades töötaval personalil peaks olema võimalus osaleda haigla renoveerimisprojektides. See tooks kindlasti kaasa positiivseid tulemusi.” 

 

arrow_forward

Vaadake rohkem intervjuusid Pernilla Svenssoniga

 

Photo: Lars Jansson